Muhu loodus- ja õpperada

Tutvu meie loodusradadega



Muhu loodus- ja õpperada


Muhu saar koos Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi saartega asub UNESCO Lääne-Eesti saarte biosfääri projektialal. See on ala, kus otsitakse tasakaalu inimese ja looduse vahel ning hoitakse au sees traditsioone, loodust ja kultuuripärandit. Muhu loodusrada kulgeb mitmekülgse looduse ja huvitava kultuuripärandiga alal.


Mis oli siin enne loodusrada?


Muhulaste seas on ala tuntud Piiri Kikuna. Kiku nime kandis seal kunagi asunud metsavahi talukoht.

1960ndatel rajati Piiri metsa Nõukogude Liidu keskmaa õhutõrje raketibaas. See ajaperiood on jätnud alale oma märke – mahajäetud hoonete ja rajatiste varemed, õuna- ja kreegipuud, puudesse kasvanud okastraat. Viljapuud on märk sellest, et sõdurpoisid armastasid väga õuntega maiustada ja aitasid läbi selle kaasa viljapuude levimisele. Tähelepanelikum looduseuurija võib rajal liikudes leida ka mõne klaasikillu või suisa terve klaaspudeli. Maapind annab igal aastal osa endasse kogutust meile tagasi. Ära siis pahanda, kui neid märke kohtad. Õpi möödanikust ja kui see liiga ei tee, siis võta maas vedelev ülesse ja viska prügikasti või anna meile sellest teada.

Alal on varasemalt tegutsenud ka motoklubi ja korraldatud on suuri motokrosse - see aeg on omakorda kujundanud ala veidi omanäolisemaks. Motokrossi aegadel kasutati piiretena palju sõidukirehve, millest enamik on kokku kogutud ja viidud taaskasutusse, aga mõned on jäänud alale, et täita seal endise aja meenutamiseks oma uut rolli prügikasti, koerteraja takistuse või näiteks laua alusena.


Loodusrajale seiklema


Loodusrajad kulgevad läbi eriilmelise maastiku, mida liigendavad sõjaväerajatised ja puudesalud. Märjemal ajal on rajale tark minna vett mitte kartva jalanõuga, sest ette võib tulla vesiseid kohti. Pikal kuival perioodil võib juhtuda, et märgalast annavad aimu ainult kõrkjad ja kuivanud veesilma põhi.

Märgistatud loodusrajad on looduslikud pinnasteed, mis on mõeldud peamiselt jala liikumiseks. Radasid on kaks. Pikem rada on märgitud puudel ja kividel sinise värviga ja lühem rada punasega.

Liikudes looduses vaata kindlasti ka jalgade ette. Teinekord võib teerajal liikuda peale sinu ka kohalik rästik. Samuti ole teadlik, et oleme küll pingutanud, aga puuke, sääski, parme ja herilasi ei ole meil õnnestunud koolitada - teevad ikka seda, mida paremaks peavad.

Radadel liikudes märkad erinevaid taimi ja putukaid. Kui liigud piisavalt vaikselt, võid kohata ka linde. Selleks, et saaksid nende kohta rohkem teadmisi, oleme raja varustanud infotahvlitega.

Linnud

Lisaks linnuliike tutvustavatele infotahvlitele on rajalt võimalik leida lindude pesakastistend ja märgata vahemalt 20 pesakasti erinevatele õõnsustes pesitsevatele lindudele. Peamiselt asustavad siinseid pesakaste rasvatihased ja must-kärbsenäpid.

Iseloomulikud pesitsejad on lähipiirkonnas näiteks ööbik, punarind, musträstas, laulurästas, väike-lehelind, salu-lehelind, väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind ja karmiinleevike.

Kas teadsid, et lähiümbruse metsades elavad näiteks kaitsealused kanakull ja männi-käbilind, aga ka musträhn ja mänsak? Neid kõiki võib tähelepanelik külastaja õpperajal kindlasti ka vaadelda. Ala keskele jäävates kunagistes sõjaväebaasi rajatistes pesitsevad suitsupääsukesed. Kevad-suvel võib õhtuhämaruses õppe- ja loodusrajal jälgida metskurvitsate mängulendu.

Päevaliblikad ja teised putukad

Päikesepaistelisel päeval näeb rajal kindlasti mõnda liblikat. Esimesed neist hakkavad lendama kohe esimestel kevadistel soojadel päevadel ja viimased lõpetavad septembris.

Kas teadsid, et libilikatel on oluline roll ökosüsteemis? Liblikas areneb läbi nelja arengustaadiumi: muna, röövik, nukk, valmik. Valmik ja röövik söövad ja kasvavad ja liiguvad. Muna ja nukk on paigal, areng toimub kesta sees. Kõik staadiumid on kellelegi toiduks: lindudele, pisiimetajatele, röövputukatele, parasiitidele. Kuna nad on erinevates kohtades erinevatel staadiumidel, siis on nad ka väga erinevatele liikidele toiduks (sõltub, kes kus liigub ja kust saaki otsib). See toit on aastaringne, kuna alati on mingi staadium olemas. Liblikate valmikud on taimede tolmeldajad.

Rajal liikudes ristub su tee ka sipelgatega ja peale jaanipäeva kuuled rohutirstude siristamist, mis siis enam hetkekski ei vaibu.

Putukad tolmeldavad taimi sellepärast, et nad söövad magusat suhkrulahust ehk nektarit, mida taimed toodavad. Taimed toodavad nektarit sellepärast, et putukaid ligi meelitada. Oma karvaste jalgade ja kehaga viivad nad taimede õietolmu ühelt taimelt teisele.

Taimed

Läbi aasta võid rajal kohata erinevaid huvitavaid taimeliike ja saada teada põnevaid fakte nende kasutusvõimaluste või ohtude kohta.

Rajal liikudes saad õppida tundma kasulikku karulauku, Eesti suurimat orhideed ja kindlasti leiad uusi huvitavaid teadmisi meile kõigile hästi tuntud taimede kohta.

Kas sa teadsid, et on võililli, millest saab looduslikku kautšukki või et nurmenukk on looduslik antibiootikum? Mine rajale ja saa teada!


Õpime koos tundma meid ümbritsevat imekaunist loodust, seda hoidma ja sellega koos kulgema!

Raja arendaja ja hooldaja: MTÜ Õpituba +372 528 0387 info@muhuseikleja.ee

sxshentai.com